Düünid

Linnu on läbi aegade kavandatud väga erinevatest parameetritest lähtudes. Ecobay lähtekoht on kõigist eelnevatest teistsugune. Me loome linna ja looduskeskkonna vahele uudse struktuuri, mis tuleneb eesmärgist, kogukonnast ja maastikust. Ecobay üldkontseptsioon on düünide siduv süsteem üle kogu maa-ala, mis integreerib tõhusalt kolme naabruskonna maastiku- ja linnamiljööd ühtseks plaaniks.

Düünkontseptsioon jaotab iga piirkonna mitmeks sobiva suurusega düünisaareks. Düün võib seejärel sõltuvalt oma asukohast ja nõuetest omandada erinevaid funktsioone või kujundusi – see võib olla tasane, lainjas, taimestikuga kaetud, haritav, hoonestatud üleni või rühmiti, olla väljak, parkla, järv jne. Selline düünide üldkontseptsioon on väga paindlik.

Düünid pakuvad etappideks jaotamisel välja tugeva ja säästva kontseptsiooni. Düünide suurus ja paiknemine võimaldab paindlikku ajalist arengut, mida saab muuta. Üksikud düünid või düünikobar võivad edukalt funktsioneerida juba kaua enne planeeringu lõplikku valmimist.

Düünide kujundamise üldiseks eesmärgiks on vähendada parkimiskohtade ja düünisisese infrastruktuuri silmaganähtavat mõju ümbritsevale loodusele ja avalikule ruumile.

Piirkonna A spetsiifiline maastikuline iseloom on kavandatud Natura 2000 linnukaitseala laiendusena. Pärast arendusprojekti täielikku väljaehitamist on üldine haljastusprotsent 60. Piirkonna A spetsiifiline düünikontseptsioon näeb ette laugelt küngastena lainetavaid düüne, mis tõusevad merepinnast 1–6 m kõrgusele. Võimalikud kontseptuaalsed düünikujundused on järgmised:

• - Mereäärne maastik (madal, hõre ja rannale omane pehme maastik – mänd, liiv-vareskaer, kibuvits)
• - Elurajooni maastik (madal ja hõre Natura 2000 taimestik – kask, mänd, Ameerika haab)
• - Üleminekumaastik (kõrge ja tihe roheline sein – vaher, tamm, mänd, kastan)

Piirkonnale B iseloomulikuks maastikutüübiks on kõvakattega linnamaastik, kus enamik düünidest moodustatakse hoonerühmadena. Mere pool ääres kujundatakse düünid basseinide abil. Idapoolseid düüne kujundavad lainjad künkad, mis moodustavad üleminekuvööndi piirkonna B ja reoveepuhasti vahel. Pärast arendusprojekti täielikku väljaehitamist on üldine haljastusprotsent 25. Võimalikud kontseptuaalsed düünikujundused on järgmised:

• - Üleminekumaastik (kõrge ja tihe roheline sein – vaher, tamm, mänd, kastan)
• - Puhkemaastik (reoveepuhasti suunal kõrge ja tihe, linnarajooni suunas avatud ja kõrgetüveline – spordiväljakud, puhkemaastik ja pargid)
• - Hoovides kujundatav maastik (madala taimestiku elementidega peamiselt kõva kattega maastik – kukehari, muru, madalad põõsad)
• - Merebasseinid (piirkonna B poolt piiratud betoonist muulidega ja mere poolt kivirahnudest lainemurdjatega)
• - Jalakäijate maastik

Piirkonna C eriomane düünikontseptsioon näeb ette vormitud elumaastikuna rajatud düüne. Kaks peamist topograafilist tunnust on tiigid, mis piirnevad mererannaga ja piirkonna keskel asuv madal pargiala. Pärast arendusprojekti täielikku väljaehitamist on üldine haljastusprotsent 55. Võimalikud kontseptuaalsed düünikujundused on järgmised:

• - Üleminekumaastik (kõrge, tihe roheline sein – tamm, mänd, kastan)
• - Elurajooni maastik (avatud ja kõrgetüvelised puud vahelduvalt madalate, tihedate põõsastega – vormitud maastik)
• - Pargimaastik (pehme pargimaastik vormitud maastikuelementidega – mänd, Ameerika haab)
• - Mereäärne maastik (madal ja hõre rannale omane pehme maastik – madal paju, rohttaimed, kibuvits)
• - Tiigid (toimivad ka ülevoolubasseinidena)